Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"

 

Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". 

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Rapla maakonnas. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas maakonnaplaneeringud raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.

Raudtee trassi koridori asukoha määramisel kaaluti mitut võimalikku asukohta, mille tulemusena valiti trassikoridori asukoht nii, et raudtee rajamine oleks tehniliselt teostatav ja majanduslikult tasuv ning raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid minimaalsed nii inim- kui ka looduskeskkonnale.

Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide kiirus on kuni 120 km/h. Rahvusvahelise reisirongi peatus on planeeritud Raplasse. Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.

Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori alale jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Planeeringuga määratud trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni Rail Baltic raudtee valmimiseni. Pärast raudtee kasutusloa väljastamist tulenevad kitsendused raudteest ja selle kaitsevööndist.

Rail Baltic maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud planeeringulahendus omavalitsuste kaupa haldusreformi eelsetest piiridest lähtuvalt. Trassikoridori kasutamise põhimõtted ja tingimused on toodud kogu planeeringuala kohta. Planeeringu koosseisus on kolme maakonda hõlmav joonis (mõõtkava 1:220 000) ja Rapla maakonna põhijoonis (mõõtkava 1:80 000). Samuti on eraldi joonised (mõõtkavas 1:20 000) koostatud enne 2017. aasta haldusreformi eksisteerinud kohalike omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude osas.

Planeeringute koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Meetmete tõhususe kontrollimiseks projekti edasistes etappides on KSH  aruandes esitatud seirekava. Maakonnaplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb piiriülene keskkonnamõju.

Allkirjastatud kehtestamise käskkiri koos planeeringumaterjalidega on kättesaadav Rahandusministeeriumi avalikus dokumendiregistris

 

Maakonnaplaneeringu materjalid:

Seletuskiri

Joonis 1 "Planeeringulahendus"

Joonis 2 "Planeeringulahendus Rapla maakonnas"

Joonis 3 "Planeeringulahendus Kehtna valla osas"

Joonis 4 "Planeeringulahendus Järvakandi valla osas"

Joonis 5 "Planeeringulahendus Raikküla valla osas"

Joonis 6 "Planeeringulahendus Rapla valla osas"

Joonis 7 "Planeeringulahendus Juuru valla osas"

Joonis 8 "Planeeringulahendus Kohila valla osas"

Kaardi vektorandmed

 

Maakonnaplaneeringu lisad:

Lisa 1. (1) Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkus Rail Baltic raudtee trassi asukohana

Lisa 1. (2) Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkus Rail Baltic raudtee trassi asukohana

Lisa 2. Ülevaatlik skeemkaart tööprotsessi jooksul visandatud trassi koridori alternatiividest ja võrreldud alternatiividest (esitatud planeeringu seletuskirjas)

Lisa 3. Rail Baltic 1435 mm Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassi koridoride võrdlustulemused

Lisa 4. Lühiülevaade trassi koridori alternatiivide võrdlemise protsessist Põhja-Raplamaal ja Harjumaal (esitatud planeeringu seletuskirjas)

Lisa 5. Rail Balticu Harjumaa ja Põhja-Raplamaa kahe trassialternatiivi täpsem analüüs

 

Keskkonnamõju strateegiline hindamine:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmise otsus

Lisa I Võrdlustulemuste etapp

Lisa II MP täpsusastmes hindamise etapp

Lisa III Eelprojekti täpsusastmes hindamise etapp

Lisa IV Natura hindamine

Lisa V Müra ja vibratsiooni hindamine

Lisa VI Uuringud

Lisa VI-1 Asustusstruktuuri uuring

Lisa VI-2 Kultuuripärandi uuring

Lisa VI-3 Arheoloogiaväärtuste uuring

Lisa VI- 4 Loodusväärtuste uuring

Rail Baltic raudtee ja selle rajamisega kaaneva keskkonnamõju hindamine Silja, Mõtuse, Kõveri ja Nepste metsise püsielupaikadele

Lisa VII Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Lisa VIII Protseduurilised lisad