12.02.18

Pärnu maakonnaplaneering

Pärnu maakonnaplaneeringu koostamine algas 1994.aastal, so. ligi 1,5 aastat enne riikliku planeerimis- ja ehitusseaduse vastuvõtmist. Tollal puudusid nii maakonnas kui kogu vabariigis kogemused ja selge ettekujutus maakonna tasandi planeeringu sisust, eesmärkidest ning selle koostamise protsessist. Eesti ja Soome Keskkonnaministeeriumide ning Pärnu Maavalitsuse vahelise kokkuleppe järgi sai Pärnu maakonnaplaneering vabariiklikuks pilootprojektiks. Protsessikonsultandina kaasati hr Jukka Noponen firmast Maa ja Vesi OY. Projekti ülesandeks oli välja töötada maakonnaplaneeringu struktuur ja selle koostamise protsessi skeem. Töö algetapis võeti vastu kolm protsessi puudutavat põhimõttelist otsust: 1) planeering koostatakse maakonnas kohapeal ning valdavalt oma jõududega, 2) alustatakse analüüsidega olulisemates eluvaldkondades ehk nn. teemauuringutega, 3) protsess ehitatakse üles strateegilise planeerimise metoodika alusel. Planeeringu ülesehitus ja protsessi skeem kiideti heaks Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogul 27. juunil 1994.a. Raport planeeringu struktuuri ja protsessiskeemi kohta, koos senise töö analüüsiga, esitati kõikidele maakondadele ja Pärnumaa omavalitsustele 28. juunil 1995.a. Pärnus toimunud konverentsil. 1996 aastal alustati tööd digitaalsete planeeringukaartidega. Planeeringu projekti esitlus toimus 1998 aasta juuni algul, avalik väljapanek sama aasta septembris. Avaliku väljapaneku käigus külastas töörühm kõiki Pärnumaa omavalitsusi, et tutvustada planeeringut detailsemalt. Pärast avalikustamist ning paranduste sisseviimist sai Pärnu maakonna planeering heakskiidu kõigi 23 kohaliku omavalitsuse volikogu otsustega. 21. detsembril 1998 allkirjastasid kohalike omavalitsuste volikogude esimehed, vallavanemad ja linnapead ühiskokkuleppe planeeringu heakskiitmise kohta. Samal päeval kehtestas maavanem Pärnu maakonna planeeringu, korraldusega on võimalik tutvuda SIIN. 1999 aastal ilmus Pärnu maakonna planeering trükisena.

 

Planeeringu materjalid:

Seletuskiri

Joonis 1. Asustusstruktuur

Joonis 2. Looduskeskkond

Joonis 3. Tehniline infrastruktuur

Joonis 4. Kultuuri ajalugu

Joonis 5. Tüvipaan

 

 

Toimetaja: KAIRE JAANUS