Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

Teemaplaneeringu eesmärk on määratleda väärtuslikud kultuurmaastikud ja põllud ning roheline võrgustik Saare maakonnas ning tulenevalt nende säilitamise vajadusest seada tingimused asustuse ja maakasutuse suunamiseks. Arvestades maakonna saarelisust on käesolevas planeeringus eraldi käsitletud ranna-ala, mis kujutab endast nii maastikulist väärtust, olulist rohelise võrgustiku koridori kui ka avaliku huvi objekti. Samuti on määratud maakonna puhkealad ja olulised turismi sihtkohad.

Teemaplaneering täpsustab Saare maakonnaplaneeringut (kehtestatud 25.05.1999) järgmiste Planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 2004, 38, 258; 2004, 84, 572; 2005, 15, 87; 2005, 22, 150 ; 2006, 14, 111) paragrahv 7 punkt 3 tulenevate eesmärkide osas:

1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;

2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine;

3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel;

4) asustuse arengu suunamine;

5) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine;

6) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine;

7) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks;

8) puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine.

Planeering on kehtestatud maavanema 28.04.2008. a korraldusega nr 474.

 

Maakonna sotsiaalne infrastruktuur

Planeeringu põhieesmärk on ruumilise analüüsi ja kavandamise tulemusena teha ettepanekuid sotsiaalse infrastruktuuri teenuste ruumilise paigutuse ja kättesaadavuse osas. Sotsiaalse infrastruktuuri teenuste hea kättesaadavus on maa-asustuse tasakaalustatud arengu aluseks. Teenuste kättesaadavuse halvenemise oht on kõige suurem nn  ääremaadel,  nende tagamisel aga on oluline roll avalikul transpordil.

Teemaplaneeringus analüüsitakse põhiliselt igapäevaste teenuste kättesaadavust ning kavandatakse meetmed nende edasise kättesaadavuse tagamiseks, tehakse ettepanekud nende kättesaadavust tagava transpordisüsteemi  korrastamiseks.

Planeering on kehtestatud maavanema 02.03.2010 korraldusega  nr 127.

Seotud failid:

 

Tuuleenergeetika

Saare maavanema 20.12.2013 korraldusega nr 1-1/2013/530 kehtestati Saare maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering. Teemaplaneeringu koostamise käigus analüüsiti strateegilisel tasandil  tuuleenergeetika  arendamise  võimalusi  Lääne-Eestis. Selleks viidi neljas maakonnas - Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu - läbi samaaegne planeeringuprotsess. Avaliku planeeringuprotsessi ja kaalutlemise käigus selgitati välja maa-alad - elektrituulikute  arenduspiirkonnad  ja arendusalad,  kuhu  edasiste  täpsemate planeeringute realiseerimisel on eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstitamine.  Planeering  annab  kogu  maakonna  territooriumi  ulatuses informatsiooni ruumipunktide tõenäolise sobilikkuse või mittesobilikkuse kohta elektrituulikute püstitamiseks. Planeeringuga on kokku  lepitud  tuuleenergeetika  ruumilise  arengu  põhimõtted.

Teemaplaneeringu lisana on toodud planeeringu elluviimise võimalused lähtudes võimalikest kompensatsiooni-mehhanismidest kohalikule kogukonnale. Teemaplaneeringus elektrituulikute arenduspiirkonnaks määratud alade näol on tegemist ka planeerimisseaduse § 29² kohaste olulise ruumilise mõjuga objektide asukohtadega. Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määruse nr 198 "Olulise  ruumilise mõjuga objektide nimekiri" kohaselt  loetakse olulise ruumise mõjuga objektiks rohkem kui 5 tuulikuga tuuleelektrijaam  koguvõimsusega üle 7,5 MW. Vastavalt planeerimisseaduse § 7 lg 2 p 1 täpsustab  ja  täiendab  teemaplaneering  kehtivat  Saare maakonnaplaneeringut.

Eesti mereala teemaplaneering

Lähiajal algatab Vabariigi Valitsus üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu Eesti mereala, rannikuala ja majandusvööndi planeerimiseks. Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Planeeringuga määratakse kindlaks, kus ja mis tingimustel mingeid tegevusi ellu viiakse. Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on ka ettevõtjate, investorite, kohalike omavalitsuste ja rannikukogukondade tegevuse aluseks.

 

Merealade planeeringus käsitletavad peamised valdkonnad on:

1. Kalandus – et luua eeldused kalanduse kui majandusharu kestlikuks arenguks ja konkurentsivõimeks.

2. Meretransport – et luua eeldused siseriikliku ja rahvusvahelise meretranspordisüsteemi igakülgsele arengule, mis võimaldab inimeste ja kaupade vaba liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestlikul moel.

3. Energeetika – et luua eeldused kestlikuks energia tootmiseks ning transpordiks merealadel.

4. Mereturism ning rekreatsioon – et säilitada ning tõsta mere ja rannikualade puhkeväärtust, sh aktiivse puhkuse paikadena.

5. Kaitsealused objektid – et tagada keskkonna- ja kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine.

6. Merekeskkond – et luua eeldused loodusressursside kestlikuks kasutamiseks tingimusel, et saavutatakse ja säilitatakse merekeskkonna hea seisund.

Planeeringu koostamise korraldajaks Rahandusministeerium. Maavalitsuste roll selles protsessis on koondada ja esindada oma maakonna kogukonna huve.